TUTVUSTUS

Teksti koostas Kristiina Krall

Need väikesed koerad, kelle fotosid foorumi albumis näha võite, on šoti terjerid. Nende ajalugu on pikk, ulatudes 17. sajandisse. Esimest korda ilmusid nad šoti terjeri nime all koertenäitusele aastal 1879 ning pärit on nad Šotimaalt, Aberdeeni aladelt. Šoti terjereid kasutati eelkõige kahjurite hävitajatena, sest vaatamata oma lühijalgsusele ja jässakale kerele on tegu erakordselt liikuva koeraga, kellel on ka väga suured lõuad ja suurepärased hambad.

Koerte värv oli tol ajal enamuses kirju. Tõeline šotlaste buum algas maailmas 1930. aastatel, mil nad said moekoeraks. Iga perekond Inglismaal tahtis endale šotlast, eelistati enam musti koeri, brindle ehk kirju oli “vanaaegne.” Selle tulemusena tõu kvaliteet kannatas ning iseloom muutus viletsamaks. Kui kasvatajad üritasid tõugu taas parendada, saadi abi just kirjudest koertest, kes olid jäänud moekarusellist kõrvale. 30. aastate kuulsaim šotlane oli loomulikult Franklin D. Roosevelti Fala, kes valiti eelmise sajandi
populaarsemaks koeraks. Temast kirjutati raamatuid, tehti filme ja ta on maetud oma peremehe kõrvale ning jäädvustatud ka Roosevelti ausambal.

Eesti šotlaste ajalugu on üsna uurimata maa, teada on vaid see, et aastal 1932 esines üks šotlane koertenäitusel ning ajakirjanduses on kirjeldatud ka lugu, kuidas Signe Pinna Rootsi põgenedes oma šotlase paati salaja kaasa võttis. Uuesti ilmusid šotlased Eestisse 70. aastatel ning on nüüdseks loodetavasti jäädavalt oma juured siia kinnitanud. Eestis on hetkel 4 aktiivselt tegutsevat šotlaste kennelit. On loodud šotlaste tõuühing, kuhu on koondunud kõik edumeelsemad šotlaseomanikud.

Nüüd aga lähemalt sellest, mis koer see õieti on ja kellele ta sobib?
Välimus.
Nagu mainitud, eksisteerib must, kirju ja nisuvärv. Viimast Eestis pikka aega ei
olnud, alles 2002. aastal võis Vabaõhumuuseumis šotlaste päeval näha üht kolmekuust nisukarva kutsikat, Willit. Tema peaks olema Eestis üks esimesi imporditud nisukarva šoti terjereid.

willi
Kirju hõlmab endas praktiliselt kõiki toone musta ja nisu vahelt.

Habe on mõlemast soost koertel. See on põhjustanud kindlasti iga koeraomaniku elus
naljakaid seiku. Minu tol ajal aastast emast koera imetles kord üks tädike, kes lõpuks
avaldas arvamust, et kindlasti on tegu väga vana isase koeraga, sest tal on hall habe…

Värvus võib elu jooksul ka muutuda, kirju muuta tooni, must muutuda vanaduses halliks.

Karv on šotlasel kahekihiline, ilmastikukindel ning vajab koerajuuksuri kätt vähemalt
neli kuni kuus korda aastas. Siis püsib teie koeral šotlaslik välimus ning pole ohtu, et
teda tabab mõni nahahäda. Koerad kannavad hea meelega kombinesoone, mis
lihtsustab koeraomaniku elu, ja säästab karva. Samuti on selline kostüüm hea pimedas,
teeb nähtavaks.

Šotlase kuju on kõige koeralikum kuju, miks muidu kohtame teda igal pool, kus
koertega pistmist. Vaadake nt kaupluste ustel või parkides. Taanis on olemas isegi üks kauplusekett, kus šoti terjer logona kasutusel

Kõrvu ega saba šotlastel ei lõigata, kutsikatel on kõrvad lontis, kikki tõusevad 2-3
kuuselt.

Iseloom.
Šotlased on väga sarmikad koerad ja ise sellest ka teadlikud. Tavaliselt
oskavad nad ennast vastavalt olukorrale väga kombekalt üleval pidada. Tänu sellele
olen ma oma koeraga käinud toidupoes, kohvikus, kasutanud üldist transporti nii siin kui
piiri taga ja kusagil pole meile öeldud: koertega sisenemine keelatud.
Üks vene koerakasvataja ütles kunagi, et talle ei meeldi koerad kuid ta jumaldab
šotlasi. Ja tõepoolest on paljud inimesed ära märkinud selle koeratõu erakordse
intelligentsi, mistõttu vahetevahel tundub, et ta tõepoolest kõike mõistab, mis sa räägid.

Harrastused.
Šotlasega saab harrastada agilityt, käia kuulekustrennis ja õppida sõnakuulelikkust. Samuti võib temaga õppida tantsima, käia jahikatsetel või õppida niisama trikke.

Šotlane on :
aktiivne, hea matkakaaslane, samas oskab nautida ka puhkust.
tohutu hea stressimaandaja. Ta tunneb, kui peremehel kehv tuju ja teeb kõik, et see paraneks.
natuke riiukukk
kitsi nagu šotlane- oma sööki ja mänguasju üldjuhul ei jaga.
kõvad autosõitjad
valmis koos peremehega läbi minema nii paksust kui vedelast
gurmaanid, mistõttu peale 5 eluaastat peab peremees ilmutama tahtejõudu, vastasel juhul võib koer muutuda pallikeseks.
kõvad kaevajad, lahti ei jää kaevamata ükski hiirepesa ega mutikäik. Seda tasuks tähele panna iluaianduse fännidel
sihikindel ja taibukas. Kui tahab nt näha laua peale, lükkab mu koer lauani tooli ja ronib siis sinna peale.
huumorimeel – peab lugu vahedast inglise huumorist, mitte ameerika stiilis tordiga näkku naljadest.
veendunud, et on suur, tugev, kaunis. Seda on eriti märgata kui šotlane flirdib, siis ikka hurda, saksa lambakoera või muu sellisega
inimeste seast sõbrad valib ise ja keda on valinud, neid mäletab ja armastab kogu elu.
lastega sobib, mängulust säilub ka 10 aastaselt.
on fakt, et peredesse, kus on olnud šotlane, naljalt teist tõugu koera ei võeta.
tõuga rahulolu kõrget protsenti näitab ka see, et tänavale neid naljalt ei visata ning varjupaika satub neid vähe ja üldjuhul leiavad nad kiiresti uue pere.
ei sobi õuekoeraks, võib elada ka väga kitsastes oludes, ei ole arutu klähvija. Hääl on enamasti madal ja soliidne. Puudub enamikele koertele iseloomulikud karvavahetusperioodid.
paljud šotlased armastavad vaadata telekat.
sõnavara on palju laiem kui auh-auh.
paljud šotlased oskavad naeratada.

Lisalugemist:
Kui sulle hakkas nüüd see tõug meeldima, vaata siia – “Enne koeravõttu

Samuti on ilmunud materjale ajakirjanduses nt ajakirjas Lemmik Marko Tiidelepp`i intervjuu Margareta Telliskiviga. Meie tõuühingu ajakirjas on ilmunud sarjadena lood Kadi koerast Pokust ja Signe koerast Blacky´ist.

Advertisements