ŠOTI TERJER – Tõustandardi tõlgendusi

Käesolev tõlgendus pärineb tuntud rootslasest šoti terjeri kasvatajalt ja kohtunikult, kenneli „Raglan“ omanikult hr. Dan Ericssonilt 24.02.96 Lahtis peetud kasvatajapäevalt. Ajakirjast “Skotti” 1996, nr.1 tlk. Viive Maranik. Tõlge on ilmunud ajakirjas “Šoti Terjer” 2001, 1.

Ametlik FCI standard on leitav siit.

Šoti terjer on üks mitmest madalajalgsest terjeritõust, kellel on üks ja sama algupära. Põhilised erinevused šotlase, westie ja cairni vahel on kasv : šotlane on madalaim (u. 25-28), westie on veidi kõrgem (u. 28 cm), cairn on kõrgeim (u. 30 cm); kere : šotlane on võimas, westie on kergem ja cairn on kergeim. Tänapäeval esineb üldiselt liiga palju liigkergeid šotlasi, kes meenutavad westie´t. Tõugudevahelisi tüüpide erinevusi peaks aretuses arvestama, vältides suundumist ühtsele “terjeritüübile“.

Šotlase tõustandardi tähtsaim “fraas“ on : STRUDY, THICK-SET DOG ehk TUGEV, KOMPAKTSE KEHAEHITUSEGA KOER. Šotlases peab olema palju substantsi ja palju taset, kehaehituselt õiget šotlast on raske saada. Šotlane ei saa olla liiga elegantne ja õrnajooneline, need on üldisele terjeritüübile tüüpilised omadused. Šotlane peaks pigem olema rohkem massiivne kui elegantne.

Tõustandardi tõlgendus osade kaupa:

Üldmulje
Šotlane peab olema ruudukujuline, mitte kunagi piklik, torukujuline. Ta peab olema madal, mitte kunagi kõrge, alati lowslung / sügav. Selle madala puhul peetakse silmas just kere madalust, mitte turja kõrgust. Šotlasest, kes noorena ei ole madal, ei tule hiljemgi madalat. Neist võivad tulla küll laiemad ja raskemad, aga mitte madalad. Võib olla kaks turjakõrguselt ühesugust koera, kellest üks on kõrge ja teine madal, see sõltub just rinnakorvi sügavusest. Rinnakorv peab olema madal. Jäsemed on ümber rinnakorvi nii, et kämmal peaks mahtuma kergelt jalgade vahele ja rinnakorv tunduma kämblal kui kanamuna. Proportsioonidelt peab šotlane olema tasakaalus, ideaalsete proportsioonidega koeral on pea, kael ja selg ühepikkused, moodustades igaüks 1/3 koerast. Kaasaegne trend soosib väljapaistvalt ülipikka kaela, mis on taas suund üldisele terjeritüübile. Enamlevinud on siiski lühikaelaline šotlane, kelle pea ja selja proportsioon on küll õige, kuid koera selg tundub pikavõitu, sest kael on lühike.

Iseloom
Šotlane peab olema bold ehk julge, mitte kunagi tige. Šotlane peab välja paistma koerana, kes on valmis minema kuhu tahes ja tegema mida tahes. Tal peab olema terjeri iseloom. Näitustel peab šotlane seisma ise oma jalgadel ja pidama saba püsti, kuigi emased üldiselt väsivad kergemini ja muutuvad laisaks.

Sellele lisaks on šotlased väga isepäised. Üldiselt on šotlased enim huvitatud teistest šotlastest kui muudest tõugudest, mida on näha rühmavõistlustel. Näitustel ei peaks šotlast „pooma“ ega ka kandma rihma otsas nii, et esijalad ei puuduta korralikult maad.

Liikumine
Šotlane peab liikuma stiilselt, pea püsti ja näima uhkena. Kui šotlane liigub pea all, jätab ta pika koera mulje. Šotlasel peab olema vaba liikumine. Ta peab liikuma pika sammuga, mitte kergelt nagu shih tzu, ega ka mitte hurdalikult lennukalt. Kerge liikumine on põhjustatud kergest kerest ja kergest rindkehast. Lühike, tippiv samm on üldine viga. Õige kehaehitusega šotlane traavib kiires tempos ega lähe üle galopile.

Pea
Pea näib pikana märkimisväärsest laiusest hoolimata. Šotlase pea ei ole kitsas nagu foxterjeril. Kolju- ja koonuosa on ühepikkused ja paralleelsete joontega. Tähtis on otsmikulõige (stop e. üleminek laubalt koonule). Kui šotlasel ei ole stop-i, on silmad teineteisele liiga lähedal ja see tekkitab „jõllitava“ pilgu. Liigne stop aga tekitab sügava profiili, muutes šotlase šnautserilaadseks. Kolju peab olema „puhas“, s.t. seal ei tohi olla kühme peal ega külgedel. Koonuosa peab olema tugev ja lõuad laiad. Lõtva („toorest“) kaelanahka ei tohi olla, nahk peab nii peas kui kaelal olema pingul.

Ilme
Šotlase ilme peab olema terane ja hindav, nagu oleks ta hetkel midagi tegemas. Ilme ei või olla aval, kukupailik, armas ega musimaias.

Silmad
Šotlase silmad on väikesed, mandlikujulised, tumedad. Šotlase silmavaade peab olema suunatud otse piki koonuselga nina suunas. Ta pilk ei tohi olla külgedele laiali suunatud ega ka otse ettepoole jõllitav nagu ümarsilmsetel tõugudel. Silmade tähtsaim omadus on siiski nende õige kuju, värv on teisejärguline.

Kõrvad
Terased, pealael „nurkades“ asetsevad. Kõrvad peavad olema väikesed ja teravatipulised, mitte kunagi ümmargused. Pikapealisel koeral võivad kõrvad olla siiski veidike suuremad, tähtsaimad on siingi õiged mõõtsuhted. Kõrvade asetuses eelistatakse kahe vealise vahel valides siiski enam liialt lähedal asetsevaid, kui et liiga laiali asetsevaid kõrvu.

Suu
Lai lõug ja täielik käärhambumus. Paari premolari puudumine ei ole suur probleem juhul, kui hambumus on korras. Kõik lõikehambad peavad alati olemas olema.

Nina
Mitte püstine seakärss vaid natuke allapoole kaarduv, aristokraatlik. Alati must pigment, ka nisuvärvi koertel. Šotlase pea on pikk ja „puhas“ ning tal peab olema valvas ilme. Šotlasele on enim tüüpiline natuke liiga tugev pea, kui et liiga kitsas pea.

Kael
Lihaseline ja keskmise pikkusega. Mõned on lühikaelalised ja teisalt uus suund on „õhukesed“ , ülipikad kaelad, mis mõlemad on valed.

Kere
Kere on šotlase juures eriti tähtis. See peab olema lühike, sügav ja ruudukujuline. Kere pikkus peab olema tasakaalus kogu koeraga. Dan Ericssonil on ütlus – “Kui näed liiga lühikest šotlast, oled kohtunud haruldusega, kui näed aga liiga pikka šotlast, oled tulnud tavalisele koertenäitusele“.

Rindkere
Roided peavad olema ümarad ja kaarduvad lõpuni välja. Vahemaa reiest viimase roideni peab olema tõeliselt lühike. Šotlane ei või külgedelt olla lapik, see on jällegi märk üldisest terjeritüübist. Vääraks kehaehituseks on samuti ümar, kuid mittesügav rindkere, sest siis on šotlane liiga kõrge just rindkere sügavuse puudumise tõttu. Eest vaadates peab šotlane tagantpoolt laienema. Rindkere on eriti tähtis, õige sügavus on mõõdetav, kui asetada rusikas käsi rindkere alla just esijäsemete taha. Kui käe ja rindkere vahele jääb ruumi, on šotlane liiga kõrge, kui aga käsi napilt mahub sinna, on šotlane sobivalt madal. Esiosa peab olema nii lai, et näeks välja ruudukujuline. Kere peab rippuma jäsemete vahel, mitte asetsema nende peal. Inimese avatud kämmal peaks vabalt mahtuma koera esijäsemete vahele.

Esijäsemed
Esijäsemed peavad olema sirged, tugevate luudega, mitte väljapoole ega ka sissepoole pöördunud. On täiesti võimalik saada aretuses sirgeid esijäsemeid ja peabki saama tõustandardile vastavaid koeri, kui et muutma tõustandardit koerte järgi. Kutsikad võivad joosta ja hüpata, saamata kõveraid esijäsemeid, halb esiosa on sünnipärane ja tõeliselt raske viga tõus. Jalad peavad asetsema koera all, see sõltub abaluust ja õlavarre pikkusest, šotlasel peab tingimata olema esirinda. Ja esijäsemed on koerale tõeliselt tähtsad, kuna 2/3 koera kaalust on esijäsemete kanda.

Tagaosa
Eriti lai ja lihaseline. Kutsikad on sageli “cow-hocked“ enne, kui lihased arenevad. Põlved on veidike kaardunud, mitte aga siiski nii palju, et jalgpall vahele mahub. Tagaliigeste nurgad peavad olema head, samuti põlvenurk, millest sõltub pikk tagatõuge. Käpad on tihedasti koosasetsevate varvastega ja küllaltki suured.

Saba
Porgandisaba, natuke kaarduv, kõrgele kinnitunud. Saba peab olema keskmise pikkusega, juurel jämedam ja ahenema otsa suunas nagu porgand, aga mitte kui ühtlane sigar. Saba peab kergelt kaarduma ettepoole. Liigselt „rõõmus“ e. seljale kaarduv saba on siiski parem kui „laisk“ saba. „Rõõmus“ saba ei tohi siiski olla rõngasse minev. Saba peab olema kinnitunud nii, et selle taga on veel ruumi, st ei tohi olla kinnitunud koera kerenurka.

Karvkate
Šotlase karvkate on kahekordne. Pealiskarv on tugev ja karm ning tihedalt liibunud vastu keha. Eriti lühike karvkate tundub alati tugev ja karm. Pealiskarva pikkus ei ole täpselt määratletud, karm karv võib olla suhteliselt pikk ja siiski suhteliselt sile. Sageli tõeliselt hea tugev pealiskarv läheb natukene lainesse ja seetõttu pole hea lühike sile karvkate, mis võib peita pealiskarva tõelist kvaliteeti. Liiga pikad „hõlmad“ ei ole terjeripärased. Värv ei mõjuta otseselt karva kvaliteeti.

Värvus
Must (black) – musta eri varjundid. Mustadki võivad olla erinevat tooni, alates sinakasmustast kuni pruunikasmustani. Kirju (brindle) – hele või tume. Brindle tähendab seda, et erinevat värvi karvad on segatud. Ühes karvas on vaid ühte värvust, mitte nagu šnautseritel, kellel on ühes ja samas karvas kahte eri värvust. Nisu (wheaten) – hele või tume. Erinevad nisu toonid. Valge ei ole nisu, tänapäeval ongi liialt palju valgeid, keda nimetatakse nisuvärvi olevateks. Nisu ei ole hea ainult värvi pärast ja liialt sageli hinnatakse koera vaid värvi tõttu.

Kasv
Kõrgus: 25,4 – 28 cm. Mõned šotlased on liiga suured. Kaal: 8,6 – 10,4 kg. Enamik on raskemad. Tugev, kompaktse kehaehitusega, ruudukujuline vorm on tähtsam kui täpsed mõõdud.

Lõppkommentaarid

  • Ruudukujuline üldilme
  • Kere on tähtsam kui pea
  • Šotlane ei tohi kunagi olla racy = usaldav tüüp, šotlaseks liiga habras ja ühtlane, pikakaelaline ja kitsas
  • Ta peab olema alati solid = kindel, pingul, tugev ja vastupidav
  • Liiga raske šotlane on rohkem õiget tüüpi kui liiga kerge
  • Ole ettevaatlik värvide suhtes
  • Tippšotlane peab olema tähtsa, ennasttäis ilmega.
Advertisements

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s